26 juuni 2017

Hõberemmelgas, meie demokraatia proovikivi

Meil on probleem - Haabersti ristmik vajab uuendamist. Liiga palju õnnetusi, ülemäära ummistusi, midagi peab ette võtma. Tulid asjatundjad kokku, tegid plaanid, teeme ära. 

Ent mis viga - kodanikele ei jäetud suurt sõnaõigust üldse. Tee tuleb siia ja just nii nagu spetsialistid paberile joonistasid. Ah, et mingi vana puu? Keda see huvitama peaks.

Tuleb välja, et huvitab küll. Oma nime ja näoga julgeda esineda inimesed on sellele vastu. Osadel neist maksuvõlad, enamusel puuduvad sokid ja kingad.. mis veel. Lubage ma tuletan meelde, nad on kodanikud. Vabad kodanikud, vabal maal. Ja neil on asjadest samuti oma nägemus. Kas läheme nüüd enamlaste teed, kuulutades rahvavaenlasteks need, kes takistavad meie püha ristmiku rajamist.

Jah, õnnetusi juhtub seal palju, sellest on kahju. Kuid lubage mainida, et süüdi pole mitte ristmik või selle puudumine vaid mõnede kodanike hoolimatu suhtumine roolikeeramisse. Kas on ikka vaja kõige tihedamal ajal moblaga möliseda, jõhkralt ennast vahele surada, et 'lõpuks sellest jamast läbi saada'. Omal ajal linna lähedale põllu peale odavat krunti sai osta küll, nüüd siis järjekorras enam olla mitte. dääm nad siin munevad, ma vajutan gaasi..

Linn on linn, siin puud surevad, majad kerkivad, kas te aru ei saa. Vot ei saa. Mida sa siia linna otsid, Haaberstlane. Et käid tööl siin, linnas, aga elad ja puhkad looduskaunis kohas. Mis oleks, sõidame su suvila tagant üle, võtame mõned looduskaunid vaated maha. See ei meeldi, ma mõistan. Mida sa siia linna siis tegemist teed, ega ometi oma suuremat häda. Nõmmele pole jaksu krunti osta, käid nüüd Haaberstist siia ülbamas.

Kas tõesti pole võimalik ehitusplaane kohendada? Aga puud ümber istutada? Läheb aega rohkem, läheb raha rohkem, puu kas sureb või elab, vähemasti on proovitud. Aga nii kah ei saa, et kui eliit ei saa oma põlluputka pealt õigeks ajaks lapsi kooli, siis sõidame teerulliga üle. Või tehkem vähemasti mingi õiglasena näiv hääletus, et vot selline projekt, sellised ohvrid. 

Isiklikult, ma ise seal piirkonnas palju ei liigu. Ei peaks nagu korda minemagi, aga miskipärast siiski, läheb korda. Olen põline Nõmmekas, õppinud hindama rohelust, iga puu on arvel. Jah, vahest saab ka võsast puu, kuid ka selle mahavõtmiseks peab konsensus olema. Või tõesti peame unustama mis asi on Nõmme, elagu Lasnamäe.

Puukaitsjatele - kas lepiksite sellega, et hukatava puu okstest kasvaks mets?
Linnale - kas mahub eelarvesse puu ümberistutamine?
Muudele kodanikele - kas kannatate oodata?





31 mai 2017

Tuli ära, Urve Palo, tuli ära

Kristliku maailmavaate kohaselt pole hea toon heita halba varju valitsejatele, pigem palvetada nende eest. Usun, et nii mõnigi tõsiusklikum kui mina, seda ka tänasel õhtul teeb.

Mõni tegelane lihtsalt teeb karjääri, mine või kadedaks. Nii loll ja nii edukas, kuidas see võimalik on. Möönan, tal on parem hambumus kui minul. Ja tal on tissid. 

Urve Palo on eeskujulik näide piisavalt kenast naisest, kes võiks (ja teebki) äris ja poliitikas karjääri, sõltumata sellest, et ta naine on (wink). Ärge rääkige siin soolisest diskrimineerimisest - loll naine kõrgel kohal, mida te veel tahate. Andestust, et valitsejate kohta nii krõbedaid väljendeid kasutan.. ent.. jäägu mulle seegi vabadus.

Ah, et mis teemaks? Urve Palo ütles, et ta on 'viimase kuue aastaga maksnud 188 lapse kuutoetuse jagu tulumaksu'. Oh ei, mitte oma ministripalgast, vaid tal oma äri. Teeb tööd, teeb äri, võtab riske, maksab palka, maksab makse. Daibohh, keegi virisema hakkab.

Äri leidis kahjuks oma õnnetu otsa, no ei lähe iga asi nii nagu soovitud. Saab siis äri..ee..naisele seda ette heita, et ta vähemasti üritas. Ja ausalt asju ajas. Muidugist, oleks ülekohtune ministrit süüdistada äri põhjalaskmises, kuna tema süda oli mujal, palju suurem, lausa terve eesti rahvas.

Ma siiski jään kahtlevale seisukohale, et kui poleks olnud majanduslikult sedavõrd kindlat ja tulusat ametit, nagu ministrikoht on, oleks proua Urve oma ettevõtmist edasi viinud ja kasvatanud. Aga nüüd, noh.. milleks higi

Ühest küljest olen salamisi hoidnud pöialt SD'le, et nemad nagu mõtlevad ka ühiskonna peale laiemalt, ent Urve taolised tegelased tekitavad minus võõristust. Haridust nagu oleks, kogemust kah, aga.. siirusest jääb puudu.

On mis on, ent meie pisikeses riigis peavad lõppema need karjääripoliitikute edulood. Eesti pole mingi India, kus staari nähes põlvili laskutakse. Urve ei ole staar, mitte minu jaoks. Tehku veel kümmekond aastat äri, näidaku püsivust, siis räägime edasi. 

Kilkamine EAS üritusel, et kui vahva märgi ja kui raske tööga hakkama on saadud.. ja siis hiljem tõdemisega, et nohjah.. andke aega atra seada.. camooon.. oled sa minister, või PR iseendale. sic sic sic

Ja nüüd, kallis Urve, mõistata, kes on järgmine minister, kes pingile puhkama läheb.

your time is up


30 mai 2017

Kelle laulu laulame, kodanik Kõlvart?

Kodanik Kõlvart esitas küsimuse, et miks me ei võiks laulupeol ka mõne laulu vene keeles laulda. Jah, muidugi, me võime, keeli me mõistame. Mõistame vene keelt, soome keelt, setu keelt, inglise keelt, saksa keelt ning ukraina keelt. Ja kui tarvis, siis isegi hiina keelt.

Et kas oleme valmis laulma ka muus keeles, kui eesti keel. Jah, oleme. Küsimus on, mis laulu.

Esiteks, kodanik Kõlvart, oled sa endale selgeks teinud laulupeo tähenduse? Kelle pidu see on ja miks ta on. Laulupidu ei ole Eurovisioon, Ei ole ka kaasaegne 'rave party'. 

Eesti inimesed, enne kui neid üldse Eestlasteks kutsuti, pärandasid lugusid vanematelt lastele lauldes. Nad olid siis 'maarahvas'. Polnud oma maad, rentnikud pigem; et võisid oma hurtsiku ehitada, maad künda ja karja kasvatada. Maksid maksu - normaalne. 

Kas neil tollal üldse mingit unistust oli omariiklusest, et vat meie, eestlased.. vaevalt.

Aega läks, käisid vallutajad siit ja sealtpoolt merd, tapeti meie vendi, nikuti meie õdesid. Kedagi ei kottind.. et mis rahvas või.. maa oli tähtis, võim oli tähtis. Rootslased, venelased, sakslased.. 

Kuniks äratas Jumal rahvast inimesi, kes hakkasid rääkima, et kuulge vennad, meil on keel, meil on maa, miks me ei võiks olla rahvas, miks me ei võiks olla riik. Ja see sündis. Paraku, see ei sobinud rahvale, kelle järeltulija oled sinagi.

Meid 'vabastati' ja 'hoiti vabaduses'. Ainult et.. kümned tuhanded meie seast saadeti Siberisse ümberõppele, kui nad asjast valesti aru olid saanud. Et siis nüüd ettepanek, et kui laulame vene keeles, siis venelased meid mõistma hakkavad.

Sa tahad laulu vene keeles? Kas 'Mägra maja' sobiks?

Kõlvart, ma ei pea su esivanemate patte sinu omaks, ent enne järgmist korda, kui sel teemal sõna võtad, õpi ajalugu. See on meile tähtis. 

Eesti rahvas ega riik ei ole suuruselt ega jõult miski, mis võiks tingimusi esitada. Ent siiski, ma näen, te igatsete miskit, mis meil on ja teil mitte. Te tahate sellest maiku saada, ma mõistan. 

Ja nüüd ultimaatum (oh kurja, ma vihkan seda sõna) - teie, venelased, alandute eestlaste ette ja tunnistate meid selle maa pärisomanikeks ja valitsejateks. Meie (mina), ei sunni teid olemaks eestlased. Õigupoolest mulle lausa meeldib vene rahvas, nende temperament, kultuur ja eripära. Ma isegi ei nõua, et te minuga eesti keeles räägiks. Ma lihtsalt loodan, et te tunneksite endid vabade kodanikena vabal maal. See on suur asi.

Aga palun, jätke laulupidu rahule - see on meie pidu, pärismaalaste pidu.


17 mai 2017

Pattudest ja nende andestamisest

Hoiatus, tekst sisaldab religioosseid väiteid, mis võivad häirida teie mugavust!

Alustagem tsitaadiga piiblist (Markuse evangeelium pt 2, s 1-12)

Ja kui Jeesus tuli mõni päev hiljem taas Kapernauma, saadi kuulda, et ta on kodus. Ja paljud tulid kokku, nii et isegi ukse ees ei olnud enam ruumi. Ja Jeesus kõneles neile Jumala sõna. Ja neli meest tuli tema juurde, kandes halvatut. Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse lähedale, võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli, ja teinud augu, lasksid alla kanderaami, millel halvatu lamas. 
Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!” 
Aga seal olid mõned kirjatundjad istumas, kes mõtlesid oma südames: „Mida see räägib nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?”. 
Aga Jeesus tundis kohe oma vaimus ära, et nood nõnda mõtlevad iseeneses, ja ta ütles neile: „Miks te seda kõike arutate oma südames? Kumb on kergem, kas öelda halvatule: „Sinu patud on andeks antud!” või öelda talle: „Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja kõnni!”? Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,” - ta ütles halvatule - „sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!” 
Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja kõigi silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: „Sellist asja pole me eluilmaski näinud!”
Mees oli ilmselt hakkama saanud mingi jamaga; muul juhul poleks temaga sellist asja (halvatuks jäämist) juhtunud. Olgu siis praeguses või eelnevas elus, kuidas lugejale sobib. Igatahes tema abilised leidsid, et selle patu võiks andeks anda küll. Ja kukkusid lage lammutama.

Tekstile tähelepanu pöörates, võime märgata, et patud tollele tegelasele anti andeks tema abiliste, mitte tema enda usu tõttu. Ülimalt tähtis tähelepanek.

Vähe teame tollest halvatust endast, peale selle, et ta terveks sai. Kes ta oli, millega hakkama saanud ja kas ta kehtivate reeglite järgi üldse omi patte kahetsenud oli? Julgen arvata, et jah.

Väheke isiklikumaks minnes, kujutame ette olukorda, kus keegi sinu vastu eksinud on. Sul on valik, andestada või mitte. Kohustust kummagi tegevuse jaoks pole. Ütleme, et muud, kõrvalised tegelased andestavad, ent sina pole mitte nõus. No nii siis jääbki; patt on kinnitatud. Küsimus jääb, mis saab temast ja mis saab sinust. 

Temal on võimalik pääseda, läbi patukahetsuse ja seda tõendavate tegudega, ühtlasi andestades teistele, kes tema vastu samaväärselt ülekohut on teinud. Sinul aga, tuleb tõestada, et sa pole samasuguse sigadusega hakkama saanud. Ja kui oled.. andku taevas armu.

Me pole kõik otsesed kahju kannatajad ega tekitajad, ent seisukohti võtame ikka. Inimlik, mõistetav, nii need asjad käivadki. Seisukohtade võtmine käib meil iseäranis kiirelt, kui tunneme, et meile või lähedastele on liiga tehtud. Muudel juhtudel tavatseme öelda, et oli keeruline olukord.

Kutsun rahvast üles mõtlema. Meil eestlastena oleks nagu õigus mutta tampida iga tegelane, kes piuksatadagi julgeb miskit positiivset vene teemal. Et kuidas ta küll küüditamist ei mäleta. Andestage juhmile, teda polnud siis olemaski. 

Tagasi tulles Jeesuse ja halvatu juhtumi juurde - andeks ei andnud selle mehe patte mitte Jeesus, vaid ühiskond. Ka meie ühiskonnas on palju halvatuid. Me kanname nende esiisade patud nende kaela. Ja mõned neist on ka ise süüdi.. oli neil tarvis pronksiööl märatseda.

Ent mina kodanikuna ütlen, laskem nad vabaks. Isiklikust kogemusest võin öelda, et viimased paar aastakümmet pole minul ühtegi probleemi venelastega olnud. Kui vähegi suudavad, nad alustavad või jätkavad vestlust eesti keeles. Miskit kobisemist minu poolt - ei ole.

Ja seda ma prohvetina ütlen, et kui eestlased ühist keelt siin elavate venelastega ei leia, pole ka tulevikku.

Take it or leave it. 

 

19 aprill 2017

Nii m*nni meest meile vaja pole

Üks tööalane lugu, mida seni üksnes lähematele sõpradele jutustand. 

Oli üks firma ja oli tööpakkumine. Arvasin, et võiksin sellega hakkama saada küll. Detailidesse laskumata, olin poes kauba vastuvõtja. 12 tunnised tööpäevad, jokutamist polnud, tempo oli laes. Muskel kasvas mühinal. Ja kui kui hetkel tööd polnud, siis tööd ikkagist oli; kurta ses mõttes ei saanud. Töötajatest oli puudus, keegi pidi töö ära tegema.

Et vähegi inimesena ennast koju jõudes tunda, hakkasin oma tempot peale suruma - et teen millal jaksan ja oma arvamist heaks pidades toimetasin. See ei olnud hea mõte.

Tekkisid esiti konfliktid vahetuse vanemaga. Talle ei meeldinud, et ma aeglane olen, ja mulle see, mis tooniga ta minuga rääkis. Konfliktid olid avalikud, valjul häälel.

Üks asi kuhjus teisele, kuniks vestluses juhatajaga sai leitud, et lõpetame teema. Katseaeg jäi läbimata.

Millalgi umbes sel ajajärgul, ütles vahetuse vanem (austusväärses eas naisterahvas) mulle, teiste töötajate kuuldes, et 'nii munni meest meile vaja pole'. Vabandage mu vaikimist, kui ma ei ütle seda, mida siis mõtlesin (siiani, kui aus olla).

Viimasel tööpäeval, seesama vahetuse vanem - nii teiste kuuldes, kui ka eraviisiliselt, avaldas kahjutunnet, et ma ära lähen. Et tunneb endas süüd, et asjad nii on läinud. 

Aga minu emotsioonides pole okast selle vahetuse vanema vastu. Kui üldse, siis juhataja vastu. Just. Kuidas muidu selle juhataja hallatavates poodides krooniline töötajate puudus on. Või kui veelgi kaugemale minna.. kes sellel psühhopaadist juhatajal üldse tegutseda laseb.

Jõuame matemaatikani - raha jagub personaliotsingu peale, ent mitte personali hoidmise peale. On's see siis tõesti nii palju kallim, et väärib küünlaid, mis omanikke mitte ei austa.

ps. töötan nüüd firmas, kus ülemused ei irise. katseaeg läbitud. meeldib.

18 aprill 2017

Schrödingeri Savisaar

Füüsika on üks kindel asi. Kui viskad õuna õhku, võid välja arvutada, millal see maa peale tagasi jõuab. Kuid uus füüsika räägib ka muud juttu. Et kõiges ei saa kindel olla. 

Schrödingeri kass on üks neist asjadest. Paned kassi kasti, mille sees toimuvat sa ei saa teada - ning ootad. Kasti sees on seadeldis, mis kassi tapab, juhul kui toimub üks kindel sündmus. Aga see sündmus ei järgi reegleid. See võib juhtuda, võib ka juhtumata jätta. On üksnes tõenäosus, suurem või väiksem, ent kindel olla ei saa. Ja nii see kass seal kastis istubki, samal ajal elus ja surnud.

Savisaar on meie kass. Selle erinevusega, et Savisaar on elus, ent kas süüdi või süütu, seda me teada ei saagi. Haige on ta küll, see on kindel. Aga las jääbki nii. De jure, kuniks pole süüdi mõistetud, on ta süütu, ent ometigi ühiskonna silmis süüdi. 

Las ta siis istugu seal kastis. Kuniks aeg otsa saab.


13 aprill 2017

ÜRO sakib. Pardon my French

Pirakipõmaki.

USA president Donald Trump üllatas taas. Tegu, millega Obama hakkama ei saanud, Hillary Clinton ehk oleks saanud.. kui vaat seda ÜRO'd poleks.

Jutt siis sellest, et Süürias sattus keemiarünnaku alla tsiviilühiskond; muuhulgas naised ja lapsed. See pidi olema punane joon USA jaoks. Obama seda ületada ei saanud, oli ta ju rahupreemiaga pärjatud mees. Ja ÜRO kah ei lubanud.

Aga mitte Donald Trump. Las ta vahutab, ütlesid paljud. Ja nüüd siis, hele laks; näitas värve. Saatis mõned tosinad raketid Assadile pähe, märkimaks, et keemiarünnak ei lähe mitte. Ehk saab sellest ka lõpp juttudele, otsekui oleks Trump Putini käepikendus.

Stephen Colbert, kellele on antud ülesandeks igal võimalusel Donald Trumpi kallal irvitada, jättis seekord võimaluse miskit ütelda. Ütles kohe saate alguses, et seekord Donald Trumpist ei räägi, küll aga tema pojast. Targa mehe tundemärgiks loetakse võimet vaikida, kui võimalus avaneb; ent seekord oli olukord pisut vastupidisem. Võimalus miskit ütelda oli, kuid mis teha, suu vett täis.

Nalja pakub meile kohalikus konnatiigis Yana Toom, kes arvab, et Assad pole idioot, aga Mikser on kindlasti loll. Protesteerib ta selle vastu, et ÜRO käest luba ei küsitud.

Millega siis ÜRO puhul tegemist - Venemaa poolt pantvangi võetud organisatsiooniga, lubatud üksnes plaastreid ja makarone hädalistele saata. Eriti siis, kui mängus on Venemaa huvid.

Vähetähtis pole muidugi asjaolu, et Trumpil oli parasjagu käsil kohtumine Hiinlastega. Hiinlased tulid uurima, et mis nüüd, teeme äri, või laseme lihtsalt üle. Ülla, ülelaskmine jääb ära.

Vägivald mulle ei meeldi, aga verd tahaks näha. Teeb siis Põhja-Korea miskit, või jääbki klähvivaks koeraks. Tuleb siis Putin Eestisse, või onab niisama seal. 

Hei Putin, we are ready.

But if you smart, let you people be free. If you have 'cojones'.

09 märts 2017

Mingi hiinakeelne jutt



Selgitustöö Rail Balticu vajalikkuse ja kasulikkuse kohta jätkub endise hooga. Vaadakem neid. Kokku kümme selgitust. Või siis kolm.. kui nüüd võrrandit taandada.
1. töökohad (neid tuleb juurde)
2. konteinerid (neid tuleb juurde)
3. reisijad (neidki tuleb juurde)

Need kolm selgitust on pika jutu peale kenasti laiali määritud. Küll ühte ja teistmoodi, otsekui TV Shop'is. Kõik puha innovaatiline ja innovaatiline ja.. veelkord innovaatiline. Kokku 6 korda innovaatiline. Võimas. Kamaluga muid võõrsõnu ja majandusmõisteid lisaks. Andke andeks mehed, meie riigikeel on eesti keel. Kui tulete pööblile selgitusi jagama, tehke seda eesti keeles. Juhul kui.. te ise seda oskate.

Siim Kallas küsib me käest, kas oleme valmis võtma vastutust, et 30 aasta pärast pole konteinereid ega reisijaid. Siim näikse siis jällegi võtvat vastutuse, et on, kindlasti on. Tasuvusuuring küll tegemata, ent see ei kõiguta Siimu usku. Ja mis nüüd mina kobiseda oskan; ei vastavat haridust ega kogemust ega silmaringi.

Jäin siis mõtlema, et mida imet nendes konteinerites vedama hakatakse. Ega ometi põlevkivituhka, seda nagu peaks jaguma jah. Või siis kartuleid Poolast Eestisse. Andke miski kandev mõte ja ma jään vait. Olukorras, kus Eesti tugevuseks ja tulevikuvõimaluseks on meie ajud, hakata konteineritega kruusa edasi tagasi vedama.. hmm.. miskit siin pildis ei klapi.

Oleme ka seda teada saanud, et olemasoleva raudtee uuendamine selle projekti sisse ei mahu, polevat sellist võimalust laualgi olnud. Hei, mehed, miks ei olnud? Kas ikka häält tegite? Ikka kõvasti, või lihtsalt pobisesite habemesse, et võtame mis võtta annab, ärme väga vastu vaidle, muidu jääb sellestki ilma.

Ja nüüd, Siim, ütlen ma sulle täpselt, mis 30 aasta pärast juhtub. Seesama asi, mille pärast ei taheta rahastada olemasolevat raudteed. Remont ja käigus hoidmine on kole kallis. See pole ju mingi külavahetee, kus hoo maha võtad, kui tagumikul liialt valus. 

Sellest raudteest saab samasugune monstrum nagu on Linnahall. Maha lõhkuda ei tohi, remontida ei jaksa, ülal pidada ei jaksa, maha müüa ei õnnestu. Üksnes rist ja viletsus kaelas. Meie rahvuslik uhkus.

Kas tõesti on plaanis hakata riigile ja rahvale raudteemaksuga tulu teenida. Muudkui vuravad siin edasi ja tagasi; pappi jookseb. Olla ka soomlastele kasulik. Või on see lihtsalt tagavaraplaan, juhuks kui lennukid parasjagu ei lenda, et siis vähemasti mingi variant olemas.

Muu jutu vahele torkas Siim Kallas, et praeguse valitsuse maksumuudatused pole teps mitte hea plaan ja et tema jaoks kõlab jutt palgavaesusest nagu miski hiina keel.

Vastan ka sellele. Võta lahti töökuulutused ja mida sa näed - tööd on küll, ole ainult mees ja tee. Ainult, et palk: 400€ kuus kätte, 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, väljakutseid pakkuv, nagu nad ütlevad. Teeks rohkemgi kui saaks, aga laps vaja lasteaiast ära tuua. Olukorras kus üür ja kommunaalid kokku ümmarguselt 300€ maksab; 100€ söögirahaks, seebi ning trussikute ostmiseks jääb, siis see ongi palgavaesus, kulla Siim.

20 veebruar 2017

Kodanik, Maxima vajab sinu abi


Kaubanduskett, Maxima ja Prisma on hädas; pole töötajaid. Pealinnas.

Tuleb järelikult panuseid tõsta.

* tasuta sõit tööle ja koju
* öömaja
* söök
* 400€ puhtalt kätte

Heakene küll, küsija suu pihta ei pidavat löödama, öeldakse.

Ega ma lööma ei kipugi; pigem.. jahmunud. Mis te olete peast segi läinud või? Mis pakkumine see on? Meeleheitel inimestele karjäärivõimaluste pakkumine, a la, et 'vaata, kolkas, kus sa elad, pole üldse tööd, tule tee tööd pealinnas'. Ahjah, eesti keelt pead oskama ja mingi töö tegemise vilumus peab kah olema.

Mis tähendab karjäärivõimalus? Ärata endas psühhopaat ja saa kaupluse juhatajaks?

Teate mis, annan teile idee karjäärivõimaluseks.Nii, nagu pubides, nii ka poes - kassa juures olgu tipipurk (kuhu tänulik klient saab poetada enda valitud summa). See kolme erineva näonupuga pult (teate küll, roheline, kollane, punane), on jõhker. See tuleks ära keelata. Ossinovski käsuga.

Et koogile kirss lisada, käis personalidirektor Kristiina Kangur välja mõtte, et Eesti maksumaksja võiks ülal pidada nende töötajaid. Noh, tänutäheks. Mis see teine sõna oligi.. ei tule meelde.

“Meie ettevõttele oleks sellest suur abi, kui riik kehtestaks soodustused või toetused ka nendele tööandjatele, kes kindlustavad Ida-Virumaa inimesi tööga väljaspool piirkonda. Sest tulemus on ju üks: inimene on tööle rakendatud.”

Ma tõesti ei tea, kas sind sunniti nii ütlema või mõtlesid ise välja, aga asja nimi on FAIL.

Miks kurat ma pean nägema kaubanduses üldse nälginud nägusid. Miks kurat pean mina, kui klient, käima õrnalt kikivarvul, et viisakalt ja kiirelt ja delikaatselt oma ost sooritada.., et mitte jääda silma vaatama teenindajale.. teades kui ränk töö see tegelikult on ja kui närust palka nad saavad.

Kui te oma poliitikat ei muuda, kuulutan välja boikoti.

Ja ärge naerge, Kodanik sai pahaseks.

07 veebruar 2017

ka Donald Trumpid nutavad

Vanem generatsioon peaks mäletama seebiseriaali 'Ka rikkad nutavad'. Seriaal võimaldas pilku heita rikaste ja ilusate igapäevaellu, neile kaasa elada ja parastada, kui mõnel bastardil kehvasti läks. Saada rikkaks ja ilusaks, oli me kõigi unistus. Aga samastuda nendega oli raske. Juba see, et keegi on rikas ja ilus, omab justkui süüdistust, et sina seda pole. Õnnetu, saamatu ja mis kõik veel. Ent iha samuti jõukas ja edukas olla, ei jätnud meid maha; unistada ju võis, ning kui pakuti võimalust sinivereliste eraellu piiluda, siis vähestel oli südikust mitte keerata õigel ajal õigele kanalile. Ja leida seejärel lohutust, et ega neilgi kõik nii hästi lähe - vähemasti on minu elus olemas tõeline armastus ja tõeline õnn - ongi hea, et mina pole nende olukorras.


Ajakirjanikel paistab käivat praegu samasugune seriaal. Üks ajakirjanik on teinud lausa põhjaliku uurimustöö teemal, kui stressirohke on Donald Trumpi tööpäev. Et mis kell alustab päeva, millal ja kui palju säutsub, kuidas küll ta ise, kui ka tema modellist naine rahuldamata olemisega üksi aega peab veetma.

Bastard nutab, ajakirjanik rahul. Tänamatu jõhkard, ära unustanud, et tänu ajakirjanikele ta presidendiks üldse sai. No mis sest, et ajakirjanike poolt harva peale kottimise ja ilkumise midagi kosta oli. Ikkagist ju, reklaami sai, ja tasuta veel pealegi.

Seda aga, et ajakirjandus endiselt Donald Trumpi konksu otsas vingerdab, nad endile hästi tunnistada ei taha. No proovi sa ühtegi numbrit maha müüa, kui seal pole sõnagi Trumpi tegemistest. Ja proovi sa midagi hästi ütelda, satud sa teiste ajakirjanike põlu alla. Meenub nähtus kanakarjast, kus üht kana hakatakse nokkima, kuna tal mingi märk küljes. Ja ega enne ei jäeta, kui see ebard surnud on.

Vaadake endid ometi, saage solvumisest üle. Ja nähke oma viletsust - teie 'neljas' võim on pöördvõrdeline määraga, mis te suudate toota ilkuvaid artikleid mehest, kes on suutnud ennast presidendiks võidelda. Mis küll kõik naljakas ei tundu; soeng, miimika, kõnemaneer ja lühikesed näpud. Eredaimaks näiteks oleks ehk Stephen Colbert'i saated (hmm.. jah, võib ju vaielda, kas tegemist üldse ajakirjandusega).

Pean tunnistama, et teema paelub ka mind. Seetõttu klikin ja loen ka mina teie paskville. Aga pisut üksluiseks kisub. Palun, üllatage mind.