21 august 2017

aga miks mind ei kutsutud

20. august, roosiaed, president, kõned ja oh seda skandaali, Helmet ei kutsutudki. Järeldused lihtsad ning sirgjoonelised: 'president ei käitunud riikliku institutsiooni esindajana, vaid pigem erapeo korraldajana, kes sekkus isiklikest vaadetest lähtudes päevapoliitikasse'.

Helme puhul meenub mulle kes.. ahjah.. mu puberteedist/teismelisest tütar/õde (andestage mulle), jutuga, et keegi ei armasta mind. Kujutage ette, isegi president ei kutsunud mind külla. Ja mina olen.. mina olen.. mina olen ju Helme.. rahva valitud.

Saa üle Helme. Kui sa nii ütled, et sind on rahvas valinud ja presidenti mitte, siis mida sa nutad.

Aga nüüd analüüs.
Mis vaadetest peaks president lähtuma.
Kas ta peaks sekkuma.
Kas päevapoliitika on liiga madal või hoopis kõrge.

Ja kes sina Helme üldse oled. Ma ei tunne sind, ma pole sind valinud. Mida sa lärmad.

17 august 2017

Villand sest Põhja Koreast

Ajal, mil sõjakirveid tasa ja targu välja kaevatakse, tekkis mul soov pisut õli tulle lisada. Sihtmärgiks siis Põhja-Korea.

Koht, mida nii Venemaa kui Hiina kiivalt kaitsevad. Neile on ju see majanduslikult/sõjanduslikult hinnaline klient. Mind ei morjendaks üldse eeltoodud argument, kui see, et selles riigis tapetakse ning piinatakse süütuid kodanikke - mehi, lapsi, naisi.

Heakene küll, meie siin, pürgime põhjamaade heaolu suunas, ent mis ütleme ohvritele Põhja Koreas. Saage ise hakkama, ise olete süüdi.

Eks nad ongi pisut süüdi, ent kindel olen ka selles, et nende lapsed mitte. Ja just nende nimel ma räägin.

Olgugi see Donald Trump nii paha kui on, nõustun sellega, et Põhja- Korea tuleb maa peal maha pühkida.

Tehkem see tõeliseks rahvaste nõusolekuks ja pingutuseks, et kukutame nende liidrid ja võtame hoole alla nende rahva. See kujuneb kulukaks, ma tean, ent teisalt, kauaks talub mu südametunnistus nende kannatuste nägemist.

Meil on väge muuta see maa.. lausa kogu maa elamisväärseks paigaks. Tarvis ainult praegustele kunnidele selgeks teha, et see on nende endi huvides.

Ah, mis siin pikalt. Jumala viha on kaua küpsema, ent valus tabama.

25 juuli 2017

kodanik Pärnitsa nägemus

Üks meie kodanikest, nimega Mikk Pärnits, avaldas emotsionaalse teksti eestlusest, meie riigist ja üleüldse. Et kõik on kehvasti, valesti, hukka minemas. Ohtralt väiteid, kasinalt argumente. 

Meie intellektuaalne eliit tampis poisi mutta, ent oodake üks hetk. Üks vana ütelus sõnastab, et ärge visake last koos pesuveega välja. Mul on kartus, et see on just juhtunud. Kodanik meie hulgast, eestlane, nagu tekstist mõista, on ärritunud laulupeost, rahvusluse upitamisest ja muust sellesugusest. Nagu ma ühest sotsiaalmeedia arutelust võisin lugeda, leidub kodanikke, kes tahaksid tegelasele lausa füüsilist õppetundi teha, kuidas oma suuvärki vaos hoida. Ka nii võib. Ent taas, 'hold your horses'.

Olen mitmel pool ja mitmel korral avalikult ning valju häälega kinnitanud, et 'noor veri peab olema vihane'. Seisan siiani selle seisukoha taga. Olen kaitsnud Yana Toomi, kaitsen ka Mikk Pärnitsat. Mõlemad on Eesti kodanikud, võrdse sõnaõigusega. Et siis, enne kui me Miku sodiks trambime, kuulakem, mis tal ütelda, ehkki see vaeva nõuab.

Ja ikkagist, enne kui sisu juurde jõuame, pean tunnistama teatavat kadedust. Kudamoodi see pmst tundmatu tüüp esikaantele jõudis. Kas tõesti pean ka mina sajatama eestlust ja meie riiki ja rahvust ühe ja ainsa ja kõikeütleva sõnaga - PERSSE.

Mikk on leidnud uue maailma. Facebook on selle nimi. Mis venemaa, mis ukraina, mis gruusia. Mis või kes meid üldse ohustab, mis asja me siin üldse ajame. Pomme ju pähe ei saja, mis sõjajuttu te ajate.

Mikk Pärnits, kas sa tõesti soovid kuulda pommide vihinat pea kohal, et aimu saada venelase olemusest? Venelane, ajalooliselt, on imperaator. Ja nad ei ole seda unistust maha matnud. Enne kui ma jätkan, pean mainima, et mul pole kana kitkuda ühegi tuttava või vähem tuttava venelasega - ma ei kanna kibedust, ei vaenu. Ja tõepoolest tunnustan neid Eesti kodanikena, vastavat meie seadustele.

Kuid rääkides Gruusiast või Ukrainast, kas sinu kogemuste pagasisse mahub see, et sinu kodu on pommitatud maatasa, sinu lapsed ja lähedased ohus või suisa lennanud nagu laastud puude langetamisel. Et Putin on tegelikult sõber?

Selles on sul õigus, et meie eneseteadvus on seotud tugevalt venelastega. Liig palju meie vendasid ja õdesid ja emasid on surmatud selle rahvuse poolt. Võiks lausa püstitada hüpoteesi, et kui poleks venelasi, poleks ka meid. Kuid siin saab komistuskiviks jällegi ajalugu. Venelane pole olnud ainuke, kes meie maad himustanud. Olid ka sakslased ja ka rootslased. Ehk siis, sinu võrrandite taandamine vastuseisu peale - 'eestlane vs. venelane', ei ole pädev.

Ja mis on üldse sinu lahendus olukorrale? Et unustame eestluse, saagem feisbuuklasteks? Et tehkem laulupeost üks rahvusvaheline 'rave' ja siis ongi hästi.

Siiski, jään ootama argumente. Tõsiselt.

06 juuli 2017

Meeleheitel Yana Toom, ehk esimesed tõelised valimised venelastele

Yana Toom, naasnud suurest euroopast, avastas kohkumisega, et ei tema, ega ta leivaisa polegi enam number 1. Skandaal. Ah, et ei olegi skandaal, teeme skandaali.

Taktika - me läheme minema, sinu liivakasti enamp ei pissi. Peaks nagu piisav ähvardus olema.

Ja jälgib seda draamat terve Eesti - kas Jüri Ratasel on selgroogu või mitte.

Kaotada on palju, venelaste hääled pealinnas. Võita aga..

Selge on vähemasti üks - Yana Toom kogub hääli; vaat kuidas inimene riskib lausa parteist väljaviskamisega, et hoolitseda rahvuskaaslaste eest. Ja hääli ta saab, see on kindel.

Jüri Ratasel on seega valik, kas pealinna jäävad valitsema hallide passide omanikud, või kodanikud. 

Andku Jumal tarkust.


Kui palju maksab EKRE südametunnistus?

Kui palju maksab EKRE südametunnistus?

Nüüd me teame;  100 milli, juhul kui sotsid jalgu ei hakka trampima. Õigupoolest trampisid nad jalgu 500 milli juures, aga see selleks.

Et siis poliitilised kokkulepped. Mõistame.

Poliitikas on asjad lihtsad, meil mõned vaated erinevad, mõned sarnased, teeme kokkuleppe, sina saad mis sina tahad, mina saan mis mina tahan, eriarvamustes teeme kompromissi.

Käesolevaga tahan kukutada müüti, nagu oleks poliitika midagi üle lihtrahva peade käivat. Ei ole.

Kes kasu sai? Mingid omavalitsused, mingite jooksvate kulude või investeeringute tarvis. Mis kasu EKRE sai? Hea, et küsisite, oleks endalgi hea teada.

Kõige selle kino juures häirib mind asjaolu, et hääl on ostetav. Oh, midagi pole lahti, keegi ei pane pahaks, kui sa jääd erapooletuks. Lihtsalt otsusele mitte jõudnud tegelane.

Mina panen pahaks. Jumal paneb pahaks. Kui tarvis, tsiteerin ka pühakirja.

Konstruktiivne koostöö, nii seda nimetati. Lihtsalt sedasi, et teie ei hääleta oma südametunnistuse ega mõistuse järgi, vaid selle järgi, kuidas rahad tiksuvad. 

Vabandage väga, süda läheb pahaks.




02 juuli 2017

Tormide kiuste, #minajään

Käimas on parasjagu Eesti noorte tantsu ja laulupidu. Mis mul öelda, meeleolud ülevad. Pole sellist tunnet olnud mõnda aega. Silm on märg.

Pean tunnustama peo sõnumit - mina jään. Kes siis kuidas seda sõnastab, et jään kohale, või jään südames ja mõtetes. Selgemaks saab see, et Eesti on suurem kui pisike maalapp läänemere ääres.

Olles käinud ka punk laulupeol, tajusin teatavat sarnasust. Ja mulle meeldib see. Pisut vastuhakku, omaette otsustamist, mida enamat ma noortelt üldse oodata saaks. Et mis mõttes, et pidu jääb ära - ei jää.

Pigem näen siin 'päris' laulupeo jätkumise ohtu - noored võtavad asja üle. Kas see just õnnetusena kirja panna, on iseküsimus. 

Mis mul öelda, noored, täna te tantsite ja laulate, homme olete riigikogus, otsustamas tähtsamaid asju. Julgust teile. Lööge need kuivikud ja karjääritädid minema. See on teie aeg.


26 juuni 2017

Hõberemmelgas, meie demokraatia proovikivi

Meil on probleem - Haabersti ristmik vajab uuendamist. Liiga palju õnnetusi, ülemäära ummistusi, midagi peab ette võtma. Tulid asjatundjad kokku, tegid plaanid, teeme ära. 

Ent mis viga - kodanikele ei jäetud suurt sõnaõigust üldse. Tee tuleb siia ja just nii nagu spetsialistid paberile joonistasid. Ah, et mingi vana puu? Keda see huvitama peaks.

Tuleb välja, et huvitab küll. Oma nime ja näoga julgeda esineda inimesed on sellele vastu. Osadel neist maksuvõlad, enamusel puuduvad sokid ja kingad.. mis veel. Lubage ma tuletan meelde, nad on kodanikud. Vabad kodanikud, vabal maal. Ja neil on asjadest samuti oma nägemus. Kas läheme nüüd enamlaste teed, kuulutades rahvavaenlasteks need, kes takistavad meie püha ristmiku rajamist.

Jah, õnnetusi juhtub seal palju, sellest on kahju. Kuid lubage mainida, et süüdi pole mitte ristmik või selle puudumine vaid mõnede kodanike hoolimatu suhtumine roolikeeramisse. Kas on ikka vaja kõige tihedamal ajal moblaga möliseda, jõhkralt ennast vahele surada, et 'lõpuks sellest jamast läbi saada'. Omal ajal linna lähedale põllu peale odavat krunti sai osta küll, nüüd siis järjekorras enam olla mitte. dääm nad siin munevad, ma vajutan gaasi..

Linn on linn, siin puud surevad, majad kerkivad, kas te aru ei saa. Vot ei saa. Mida sa siia linna otsid, Haaberstlane. Et käid tööl siin, linnas, aga elad ja puhkad looduskaunis kohas. Mis oleks, sõidame su suvila tagant üle, võtame mõned looduskaunid vaated maha. See ei meeldi, ma mõistan. Mida sa siia linna siis tegemist teed, ega ometi oma suuremat häda. Nõmmele pole jaksu krunti osta, käid nüüd Haaberstist siia ülbamas.

Kas tõesti pole võimalik ehitusplaane kohendada? Aga puud ümber istutada? Läheb aega rohkem, läheb raha rohkem, puu kas sureb või elab, vähemasti on proovitud. Aga nii kah ei saa, et kui eliit ei saa oma põlluputka pealt õigeks ajaks lapsi kooli, siis sõidame teerulliga üle. Või tehkem vähemasti mingi õiglasena näiv hääletus, et vot selline projekt, sellised ohvrid. 

Isiklikult, ma ise seal piirkonnas palju ei liigu. Ei peaks nagu korda minemagi, aga miskipärast siiski, läheb korda. Olen põline Nõmmekas, õppinud hindama rohelust, iga puu on arvel. Jah, vahest saab ka võsast puu, kuid ka selle mahavõtmiseks peab konsensus olema. Või tõesti peame unustama mis asi on Nõmme, elagu Lasnamäe.

Puukaitsjatele - kas lepiksite sellega, et hukatava puu okstest kasvaks mets?
Linnale - kas mahub eelarvesse puu ümberistutamine?
Muudele kodanikele - kas kannatate oodata?





31 mai 2017

Tuli ära, Urve Palo, tuli ära

Kristliku maailmavaate kohaselt pole hea toon heita halba varju valitsejatele, pigem palvetada nende eest. Usun, et nii mõnigi tõsiusklikum kui mina, seda ka tänasel õhtul teeb.

Mõni tegelane lihtsalt teeb karjääri, mine või kadedaks. Nii loll ja nii edukas, kuidas see võimalik on. Möönan, tal on parem hambumus kui minul. Ja tal on tissid. 

Urve Palo on eeskujulik näide piisavalt kenast naisest, kes võiks (ja teebki) äris ja poliitikas karjääri, sõltumata sellest, et ta naine on (wink). Ärge rääkige siin soolisest diskrimineerimisest - loll naine kõrgel kohal, mida te veel tahate. Andestust, et valitsejate kohta nii krõbedaid väljendeid kasutan.. ent.. jäägu mulle seegi vabadus.

Ah, et mis teemaks? Urve Palo ütles, et ta on 'viimase kuue aastaga maksnud 188 lapse kuutoetuse jagu tulumaksu'. Oh ei, mitte oma ministripalgast, vaid tal oma äri. Teeb tööd, teeb äri, võtab riske, maksab palka, maksab makse. Daibohh, keegi virisema hakkab.

Äri leidis kahjuks oma õnnetu otsa, no ei lähe iga asi nii nagu soovitud. Saab siis äri..ee..naisele seda ette heita, et ta vähemasti üritas. Ja ausalt asju ajas. Muidugist, oleks ülekohtune ministrit süüdistada äri põhjalaskmises, kuna tema süda oli mujal, palju suurem, lausa terve eesti rahvas.

Ma siiski jään kahtlevale seisukohale, et kui poleks olnud majanduslikult sedavõrd kindlat ja tulusat ametit, nagu ministrikoht on, oleks proua Urve oma ettevõtmist edasi viinud ja kasvatanud. Aga nüüd, noh.. milleks higi

Ühest küljest olen salamisi hoidnud pöialt SD'le, et nemad nagu mõtlevad ka ühiskonna peale laiemalt, ent Urve taolised tegelased tekitavad minus võõristust. Haridust nagu oleks, kogemust kah, aga.. siirusest jääb puudu.

On mis on, ent meie pisikeses riigis peavad lõppema need karjääripoliitikute edulood. Eesti pole mingi India, kus staari nähes põlvili laskutakse. Urve ei ole staar, mitte minu jaoks. Tehku veel kümmekond aastat äri, näidaku püsivust, siis räägime edasi. 

Kilkamine EAS üritusel, et kui vahva märgi ja kui raske tööga hakkama on saadud.. ja siis hiljem tõdemisega, et nohjah.. andke aega atra seada.. camooon.. oled sa minister, või PR iseendale. sic sic sic

Ja nüüd, kallis Urve, mõistata, kes on järgmine minister, kes pingile puhkama läheb.

your time is up


30 mai 2017

Kelle laulu laulame, kodanik Kõlvart?

Kodanik Kõlvart esitas küsimuse, et miks me ei võiks laulupeol ka mõne laulu vene keeles laulda. Jah, muidugi, me võime, keeli me mõistame. Mõistame vene keelt, soome keelt, setu keelt, inglise keelt, saksa keelt ning ukraina keelt. Ja kui tarvis, siis isegi hiina keelt.

Et kas oleme valmis laulma ka muus keeles, kui eesti keel. Jah, oleme. Küsimus on, mis laulu.

Esiteks, kodanik Kõlvart, oled sa endale selgeks teinud laulupeo tähenduse? Kelle pidu see on ja miks ta on. Laulupidu ei ole Eurovisioon, Ei ole ka kaasaegne 'rave party'. 

Eesti inimesed, enne kui neid üldse Eestlasteks kutsuti, pärandasid lugusid vanematelt lastele lauldes. Nad olid siis 'maarahvas'. Polnud oma maad, rentnikud pigem; et võisid oma hurtsiku ehitada, maad künda ja karja kasvatada. Maksid maksu - normaalne. 

Kas neil tollal üldse mingit unistust oli omariiklusest, et vat meie, eestlased.. vaevalt.

Aega läks, käisid vallutajad siit ja sealtpoolt merd, tapeti meie vendi, nikuti meie õdesid. Kedagi ei kottind.. et mis rahvas või.. maa oli tähtis, võim oli tähtis. Rootslased, venelased, sakslased.. 

Kuniks äratas Jumal rahvast inimesi, kes hakkasid rääkima, et kuulge vennad, meil on keel, meil on maa, miks me ei võiks olla rahvas, miks me ei võiks olla riik. Ja see sündis. Paraku, see ei sobinud rahvale, kelle järeltulija oled sinagi.

Meid 'vabastati' ja 'hoiti vabaduses'. Ainult et.. kümned tuhanded meie seast saadeti Siberisse ümberõppele, kui nad asjast valesti aru olid saanud. Et siis nüüd ettepanek, et kui laulame vene keeles, siis venelased meid mõistma hakkavad.

Sa tahad laulu vene keeles? Kas 'Mägra maja' sobiks?

Kõlvart, ma ei pea su esivanemate patte sinu omaks, ent enne järgmist korda, kui sel teemal sõna võtad, õpi ajalugu. See on meile tähtis. 

Eesti rahvas ega riik ei ole suuruselt ega jõult miski, mis võiks tingimusi esitada. Ent siiski, ma näen, te igatsete miskit, mis meil on ja teil mitte. Te tahate sellest maiku saada, ma mõistan. 

Ja nüüd ultimaatum (oh kurja, ma vihkan seda sõna) - teie, venelased, alandute eestlaste ette ja tunnistate meid selle maa pärisomanikeks ja valitsejateks. Meie (mina), ei sunni teid olemaks eestlased. Õigupoolest mulle lausa meeldib vene rahvas, nende temperament, kultuur ja eripära. Ma isegi ei nõua, et te minuga eesti keeles räägiks. Ma lihtsalt loodan, et te tunneksite endid vabade kodanikena vabal maal. See on suur asi.

Aga palun, jätke laulupidu rahule - see on meie pidu, pärismaalaste pidu.


17 mai 2017

Pattudest ja nende andestamisest

Hoiatus, tekst sisaldab religioosseid väiteid, mis võivad häirida teie mugavust!

Alustagem tsitaadiga piiblist (Markuse evangeelium pt 2, s 1-12)

Ja kui Jeesus tuli mõni päev hiljem taas Kapernauma, saadi kuulda, et ta on kodus. Ja paljud tulid kokku, nii et isegi ukse ees ei olnud enam ruumi. Ja Jeesus kõneles neile Jumala sõna. Ja neli meest tuli tema juurde, kandes halvatut. Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse lähedale, võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli, ja teinud augu, lasksid alla kanderaami, millel halvatu lamas. 
Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!” 
Aga seal olid mõned kirjatundjad istumas, kes mõtlesid oma südames: „Mida see räägib nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?”. 
Aga Jeesus tundis kohe oma vaimus ära, et nood nõnda mõtlevad iseeneses, ja ta ütles neile: „Miks te seda kõike arutate oma südames? Kumb on kergem, kas öelda halvatule: „Sinu patud on andeks antud!” või öelda talle: „Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja kõnni!”? Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,” - ta ütles halvatule - „sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!” 
Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja kõigi silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: „Sellist asja pole me eluilmaski näinud!”
Mees oli ilmselt hakkama saanud mingi jamaga; muul juhul poleks temaga sellist asja (halvatuks jäämist) juhtunud. Olgu siis praeguses või eelnevas elus, kuidas lugejale sobib. Igatahes tema abilised leidsid, et selle patu võiks andeks anda küll. Ja kukkusid lage lammutama.

Tekstile tähelepanu pöörates, võime märgata, et patud tollele tegelasele anti andeks tema abiliste, mitte tema enda usu tõttu. Ülimalt tähtis tähelepanek.

Vähe teame tollest halvatust endast, peale selle, et ta terveks sai. Kes ta oli, millega hakkama saanud ja kas ta kehtivate reeglite järgi üldse omi patte kahetsenud oli? Julgen arvata, et jah.

Väheke isiklikumaks minnes, kujutame ette olukorda, kus keegi sinu vastu eksinud on. Sul on valik, andestada või mitte. Kohustust kummagi tegevuse jaoks pole. Ütleme, et muud, kõrvalised tegelased andestavad, ent sina pole mitte nõus. No nii siis jääbki; patt on kinnitatud. Küsimus jääb, mis saab temast ja mis saab sinust. 

Temal on võimalik pääseda, läbi patukahetsuse ja seda tõendavate tegudega, ühtlasi andestades teistele, kes tema vastu samaväärselt ülekohut on teinud. Sinul aga, tuleb tõestada, et sa pole samasuguse sigadusega hakkama saanud. Ja kui oled.. andku taevas armu.

Me pole kõik otsesed kahju kannatajad ega tekitajad, ent seisukohti võtame ikka. Inimlik, mõistetav, nii need asjad käivadki. Seisukohtade võtmine käib meil iseäranis kiirelt, kui tunneme, et meile või lähedastele on liiga tehtud. Muudel juhtudel tavatseme öelda, et oli keeruline olukord.

Kutsun rahvast üles mõtlema. Meil eestlastena oleks nagu õigus mutta tampida iga tegelane, kes piuksatadagi julgeb miskit positiivset vene teemal. Et kuidas ta küll küüditamist ei mäleta. Andestage juhmile, teda polnud siis olemaski. 

Tagasi tulles Jeesuse ja halvatu juhtumi juurde - andeks ei andnud selle mehe patte mitte Jeesus, vaid ühiskond. Ka meie ühiskonnas on palju halvatuid. Me kanname nende esiisade patud nende kaela. Ja mõned neist on ka ise süüdi.. oli neil tarvis pronksiööl märatseda.

Ent mina kodanikuna ütlen, laskem nad vabaks. Isiklikust kogemusest võin öelda, et viimased paar aastakümmet pole minul ühtegi probleemi venelastega olnud. Kui vähegi suudavad, nad alustavad või jätkavad vestlust eesti keeles. Miskit kobisemist minu poolt - ei ole.

Ja seda ma prohvetina ütlen, et kui eestlased ühist keelt siin elavate venelastega ei leia, pole ka tulevikku.

Take it or leave it.