13 detsember 2016

Postimees, ma kusen su seina täis

Nagu avalikkus juba teab, avalikustas Postimees neile lekitatud andmed Edgar Savisaare võimalikus tulevases kohtuasjas. Argumendiks tuuakse avalik huvi.

Esiteks, ja teiseks, ja kolmandaks - Postimees on rikkunud seadust.

Vastake mulle, mis imeasi on avalik huvi, et see lubab rikkuda seadust? Asja õige nimi on rahahimu, klikkide püüdmine. Ohjah, muidugi on rahval huvi ja õigus teada saada, kuidas on võimul olev isik asju ajanud. Kuid iga asja jaoks on oma aeg ja koht. Mind ei huvita, kes ja kuidas need andmed teile lekitas; küllap ta saab lõppeks oma teenitud palga, olgu ette öeldud.

Ahvatlus (või selle tekitamine) langeda hämaratesse aruteludesse, kes võis olla lekitaja, ehk äkki Savisaar ise, et mõjutada kohtunikku, ei anna samuti õigustust sedasorti andmeid lekitada.

Täna te avaldate andmeid Savisaare kohta, homme minu kohta. Ja mulle ei meeldi see mitte üks raas. Mis mul karta oleks: parteitu, ei ole ärimees (jaahh, üks OÜ mul on, mis kui tatt näpu küljes, ei taha lahti tulla), ei meediastaar ega ka võimupositsioonil olev isik. Aga siiski, oma blogi kaudu olen ma ju avaliku elu tegelane. Seega on mul põhjust karta küll. Olen valmis avalikult kõiki oma tehtud pattusid selgitama ning andeks paluma, ent ma pole valmis supiks, mida ajakirjandus on võimeline kokku keetma. Mõtlen ka oma laste peale; näiteks.

Mis asjapulk see ajakirjandus õigupoolest on, et tal on õigus seadust rikkuda. Ja rämedalt seejuures? On's ajakirjandus unustanud, et kõrgeim võim on rahvas. Klikkide arvu najal enda seadusrikkumisi õigustada, on pehmelt öeldes lati alt läbijooksmine.

Nagu teatris öeldakse; kui seinal on püss, tuleb sealt ka pauk. Sellega pealkirja juurde. Vaata Postimees; mis siis, kui avalik huvi sunnib mind teie kontorihoone peale kusta. Seaduse järgi oleks nagu keelatud ju. Aga lubage, ma vean kihla - mitte üks politsei ei takista mind seda tegemast, kui see peaks ka juhtuma. Mõtelge sellele.

Muuhulgas üks mõte õiglasest kohtumõistmisest ja avalikust huvist. Mis oleks, kui kõik avalikud kohtuprotsessid, elik siis süüdistaja ning kaitsja väited oleksid avalikult internetis kätte saadavad. Ja rahvas võiks hääletada. Ning juhul kui rahva arvamus läheb risti vastu kohtuniku otsusega, saadetakse teema edasi kohtunike kogule. Nõustun, et kohtumõistja peab olema erapooletu, sõltumatu, oma ala spetsialist, lõplik otsustaja. Kuid meenutagem, rahvas loob seadusi, rahvas paneb paika kohtunikke ning võtab neid ka maha; rahvas on kõrgeim võim meie riigis. 

Eesti on vabade kodanike riik, saagu see selgeks ka muule maailmale - see võiks olla meie nägemus.

Kui üldse kellegil on õigust rikkuda seadust, on see kodanik, mitte mingi juriidiline isik, Kodanik loob, muudab ning kustutab seadusi. Jah, muidugi, iga kodanik peab arvestama ka teiste kodanikega. Ajakirjanik ei ole kodanik, ajakirjanik on juriidiline isik, motiveeritud klikkide arvust, loodetavast kasumist. Te ei ole Eesti kunnid, jätke see meelde. Kodanikud on.

Reformierakond, ajakirjandus ja ristirahvas - kolm ülbet. Õppetunni saavad nad kõik. 

Mark my words.


12 detsember 2016

vähem möla, pikem samm

Muutused Eesti poliitilisel maastikul on rõõmustavad. Jubab juba paremat ilma. 

Savisaar langes, reform langes. Ministrid võtavad vastutust, respekt Rõivasele ja Repinskile.

Mis puutub reformikate lootusesse peatselt võimule tagasi naasmisse, siis noh, oot, poisid, nii see kah ei käi. Nüüd on kord teie käes näoli mudas olla. Mõnda aega.

Et Rõivas tagasi astus, pean lugu sellest sammust, ent see ei anna siiski kohe mandaati ega hääli; peate pisut kannatama. Maitske higi, ütleb Kodanik.

Mis ma nüüd kuulsingi kuskilt, saatest, et kole lugu, kui karistatakse edukaid. No ikka see astmeline tulumaks jne. Paha lugu on asja juures see, et hetkel karistatakse mitte-edukaid. Kodanikud, kes töötavad kahel, või lausa kolmel töökohal korraga, 14-18 tundi päevas, et endaga üldse toime tulla. 

Nad ei ole teravaimad pliiatsid, nõus. Aga neid on raske ka asendada robotitega. Tean isiklikust kogemusest nüüd enam kui varem selliseid asju - kuhu kaob prügi, kuidas kasvab muru, kuidas maitseb higi, jms. Süüdistada või karistada neid kodanikke selle eest, on lihtsalt ülbus, kui väljenduda pehmemalt.

Karistada edukamaid?? Miks siis mitte kohe ameerika unistuse mudel? Igaüks oma naha eest. Tahaks näha, mis Eestist siis alles jääb.

Ehk aitaks, kui korraldada igale võimulepürgijale enne test, kolmekuuline näljakuur. Miinimumpalk, särgidvärgid, söögiks ja asjadeks 200€ kuus. Noo, sotsiaaltoetus kataks ehk üüri ja kommunaalid. Kes läbib testi, võib ka kandideerida. Ja tööks.. oh.. palun, konisid vaja maast korjata, muru vaja külvata. Tööd on, ärge muretsege. 2,50€/h.

Kordan sama hüüet, mis Bernie Sanders, USA presidendi valimiste aegu - keegi, kes teeb tööd 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, ei peaks virelema.