17 mai 2017

Pattudest ja nende andestamisest

Hoiatus, tekst sisaldab religioosseid väiteid, mis võivad häirida teie mugavust!

Alustagem tsitaadiga piiblist (Markuse evangeelium pt 2, s 1-12)

Ja kui Jeesus tuli mõni päev hiljem taas Kapernauma, saadi kuulda, et ta on kodus. Ja paljud tulid kokku, nii et isegi ukse ees ei olnud enam ruumi. Ja Jeesus kõneles neile Jumala sõna. Ja neli meest tuli tema juurde, kandes halvatut. Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse lähedale, võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli, ja teinud augu, lasksid alla kanderaami, millel halvatu lamas. 
Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!” 
Aga seal olid mõned kirjatundjad istumas, kes mõtlesid oma südames: „Mida see räägib nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?”. 
Aga Jeesus tundis kohe oma vaimus ära, et nood nõnda mõtlevad iseeneses, ja ta ütles neile: „Miks te seda kõike arutate oma südames? Kumb on kergem, kas öelda halvatule: „Sinu patud on andeks antud!” või öelda talle: „Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja kõnni!”? Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,” - ta ütles halvatule - „sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!” 
Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja kõigi silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: „Sellist asja pole me eluilmaski näinud!”
Mees oli ilmselt hakkama saanud mingi jamaga; muul juhul poleks temaga sellist asja (halvatuks jäämist) juhtunud. Olgu siis praeguses või eelnevas elus, kuidas lugejale sobib. Igatahes tema abilised leidsid, et selle patu võiks andeks anda küll. Ja kukkusid lage lammutama.

Tekstile tähelepanu pöörates, võime märgata, et patud tollele tegelasele anti andeks tema abiliste, mitte tema enda usu tõttu. Ülimalt tähtis tähelepanek.

Vähe teame tollest halvatust endast, peale selle, et ta terveks sai. Kes ta oli, millega hakkama saanud ja kas ta kehtivate reeglite järgi üldse omi patte kahetsenud oli? Julgen arvata, et jah.

Väheke isiklikumaks minnes, kujutame ette olukorda, kus keegi sinu vastu eksinud on. Sul on valik, andestada või mitte. Kohustust kummagi tegevuse jaoks pole. Ütleme, et muud, kõrvalised tegelased andestavad, ent sina pole mitte nõus. No nii siis jääbki; patt on kinnitatud. Küsimus jääb, mis saab temast ja mis saab sinust. 

Temal on võimalik pääseda, läbi patukahetsuse ja seda tõendavate tegudega, ühtlasi andestades teistele, kes tema vastu samaväärselt ülekohut on teinud. Sinul aga, tuleb tõestada, et sa pole samasuguse sigadusega hakkama saanud. Ja kui oled.. andku taevas armu.

Me pole kõik otsesed kahju kannatajad ega tekitajad, ent seisukohti võtame ikka. Inimlik, mõistetav, nii need asjad käivadki. Seisukohtade võtmine käib meil iseäranis kiirelt, kui tunneme, et meile või lähedastele on liiga tehtud. Muudel juhtudel tavatseme öelda, et oli keeruline olukord.

Kutsun rahvast üles mõtlema. Meil eestlastena oleks nagu õigus mutta tampida iga tegelane, kes piuksatadagi julgeb miskit positiivset vene teemal. Et kuidas ta küll küüditamist ei mäleta. Andestage juhmile, teda polnud siis olemaski. 

Tagasi tulles Jeesuse ja halvatu juhtumi juurde - andeks ei andnud selle mehe patte mitte Jeesus, vaid ühiskond. Ka meie ühiskonnas on palju halvatuid. Me kanname nende esiisade patud nende kaela. Ja mõned neist on ka ise süüdi.. oli neil tarvis pronksiööl märatseda.

Ent mina kodanikuna ütlen, laskem nad vabaks. Isiklikust kogemusest võin öelda, et viimased paar aastakümmet pole minul ühtegi probleemi venelastega olnud. Kui vähegi suudavad, nad alustavad või jätkavad vestlust eesti keeles. Miskit kobisemist minu poolt - ei ole.

Ja seda ma prohvetina ütlen, et kui eestlased ühist keelt siin elavate venelastega ei leia, pole ka tulevikku.

Take it or leave it. 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar